Pierre Debien (Prantsusmaa)
Uue kunsti muuseumile P�rnus (Eesti)
01/06/2008 - 31/08/2008
Installatsioon �Kuni on puud�
Pierre Debien (Prantsusmaa)
Uue kunsti muuseumile P�rnus (Eesti) n�ituse �Mees ja naine� raames muuseumi direktori Mark Soosaare kutsel
Pierre Debieni teosed
Projekti teostamisel l�htus Pierre Debien sellest, et tema teosed peavad saama osaks n�itusest �Mees ja naine� Uue kunsti muuseumis P�rnus, XIII sajandil asutatud Hansa linnas, mis on n��d kuurortlinn, kus �hinevad rikkalik minevik ja t�nap�ev ning kus on t�htsaks �lesandeks kujunenud keskkonnakaitse.
Paljude Pierre Debieni taieste aluseks on t�nap�evane n�gemus m��tidest ja legendidest (�Kitse lugu�, �Kes kavatseb tappa Minotaurust?�, �Ninasarvik ja Daam�, �Marie-Madeleine�, �Rhino ja koletis Leda�), mis v�imaldab k�lastajal r�nnata ajas ja ruumis, tunnetades taas inimkonna p�hiv��rtusi ja �probleeme. Pierre Debien eelistab oma installatsioonides teemasid, mis puudutavad Naist, tema suhteid Mehega, samuti Mehe ja Looduse suhteid.
Installatsioon �Kuni on puud� v�imaldab seada kultuuride keskmesse Puu kui meie kaemusliku maailma p�hielemendi, meie Looduse ja Kultuuri saavutuse. Puu on t�nap�eval meie elluj��mise ja s�ilimise s�mbol selles peatumatult urbaniseeruvas maailmas.
Puu on installatsiooni keskel, selle alla on kreeka ja ladina kultuur seadnud Mehe ja Naise. Pierre Debienile on see v�imalus esitada t�nap�evast versiooni Aadama ja Eeva loost.
Koos abikaasa Annic Debieniga �hendab kunstnik oma installatsioonis skulptuuri, maali ja v�rsid, mis �ksteist vastastikku t�iendavad ja j�tavad �htaegu vabaduse interpreteerimiseks ning annavad voli kujutlusteks, alates lihtsast l�uendist .
N�itusest
Ekspositsioon on kolmes ruumis, mille seintel on eredav�rvilised l�uendid, mis kujutavad maailmas �hinenud objekte � mineraale, taimi, loomi, isaseid ja emaseid. Neisse kolme ruumi saab siseneda l�bi kahe hiiglasuure taiese, mis s�mboliseerivad sissep��su kujutluste maailma, mida tekitab paradiisiaia Puu, millised ka ei oleks kultuur, aeg ja ruum.
Kolme ruumi keskmes on Puu. Aadam (isane), kes on muudetud Ninasarvikuks, kujutab Inimese kui liigi praegust seisundit kadumisprotsessis. Eeva (emane) ja temataolised juhivad Loodust, femineerides liike, kes paljunevad ja h�lvavad Maa.
N�ituse k�lastamine
Esimene osa. Kaks hiiglasuurt taiest kutsuvad sisenema kujutluste maailma, kus luuakse Puu.
Teine osa. Puu kujutab paradiislikku iidset maailma. Ta on paradiisiidee ja inimv��rtuste kaitsja. Ta on Elupuu (kokkuseotud punased r�tikud, kotikesed, v�rsed), Teadmiste Puu (kultuuride omavahelised sidemed, eriti kreeka ja ladina kultuuri sidemed). Puu �mber keerlevad:
- isikud must-valges: Templivalvurid, keda esindab Puu,
- kits Amalthea: Jupiteri kasuema, kelle �ramurdunud sarv sai K�llusesarve ja Paradiisi s�mboliks. Ta on alati Puu juures nagu v�ike �he sarvega kitsetall, kes leiab varjupaiga Puus,
- teejuht: see on n�ituse k�lastaja unistus, �leminek unistuselt reaalsusse, elult manalasse varisemisse. Puu on ajam��ra valvur,
- m�nguasjade kast: k�lastaja lapsepool. Puu on lapsep�lvemaailma kaitsja.
Kolmas osa. Aadam, Ninasarvikuks muudetud ainus isane, kes �helt poolt esindab eelajaloo liikide permanentsust ja liiki, keda �hvardab inimene (maagilise aasta otsing, seega s�mboliseerib see v�itlust looduse ja m�lu alleshoidmise eest), teiselt poolt on ta fallose s�mbol, kellele on antud v�im, kuid kes on n�rga n�gemisega (pimeda j�u embleem). Pierre Debien identifitseerib teda Aadamaga, t�nap�eva isasega. Ninasarvik s�mboliseerib mehe v�imu, mis on n��d l��ne tsivilisatsioonis seatud k�sim�rgi alla. V�ike puuris olev Ninasarvik Naise p�lvedel v�ljendab irooniat mehe kui liigi seisundi �le, keda on t�nap�eval vaja kaitsta.
Eeva juhib Loodust, mis on asustatud temasuguste naisolevustega. Liikide femineerumist ja v�imu haaramist naiste poolt l��ne �hiskonnas demonstreerib Pierre Debien suure hulga naiste kehadega, mis ilmuvad k�ikjalt ja vallutavad Maailma. Kas on loomulik see, nagu kirjutas kuulus prantsuse kirjanik Aragon:� Naine on inimkonna tulevik�, v�i enne Eevat jumala poolt Aadama �taoliselt mullast loodud Lilithi revan�. �Me oleme sinuga v�rdsed,� �tles ta Aadamile ja siis algasid konfliktid. Vanas Testamendis (Isaia XXXIV 14) ja talmudis mainitakse Lilithit kui deemonit, �elat geeniust ja �nnetuste s�non��mi.
Neljas osa. Ajaloo demonstreerimine ekraanil. K�lastaja on sunnitud k�sima: �Kes purustas paradiisi? Aadam? Eeva v�i Lilith? Kus oleme meie? Kes on vastutaja? Kas paradiisi olemasolu on v�imalik?� Seni, kuni meil on puud , p�sib paradiisiidee, aga mis saab siis, kui puud kaovad?
K�lastaja, nagu ka kunstnik, leiab varjupaiga unistuses, mis v�imaldab ette kujutada �nnelikku tulevikku ja s�ilitada paradiis.
Tekst: Annic Debien
Pildid
Pildid n�itavad harmooniat t�nu v�rvim�ngule. M�nedes piltides kasutab Pierre Debien kogu paletti, teistes, vastupidi, loobub m�nedest v�rvidest. Harmoonia vastandub lahingutele ja koletislikele sidemetele, mida on k�igis meisterlikult joonistatud v�ikestes stseenides.
Piltidel ei ole vaba ruumi, kogu l�uend on t�idetud jooniste ja v�rviga. Sellega koos tekib ettekujutus k�igi elementide harmoonilisest liikumisest, vabadusest ja erisuste v�rdsusest. Stseenid j�tavad l�putu k�lluse tunde. See on helde �rglooduse ja loomuliku korra v�ljendus, milles on Mehe ja Naise juured.
Aga kas endises v�i n��disaja looduses peituvad moraalse languse ja m�lukaotuse l�tted? Milles seisneb diktatuur, kui igasugune erisustevaheline hierarhia kaob ja k�ik maailma olendid muutuvad eristumatuks ja vastastikku vahetatavaks?
Meetodid/Tehnika
Pierre Debien kasutab materjale, mida saab t��delda (puit, riie, traatv�re, paber, vaik ja akr��l). V�rvi kasutatakse selleks, et t�iel m��ral �listada Maailma.
Ninasarvik on Pierre Debieni lemmikloom. See ei ole p�ris m��tiline loom, vaid pigem kaudne m��t:
- ta kujutab �rgisendite igikestvust,
- ta esindab liiki, keda inimene ohustab ( maagilise aasta otsing, afrodiziak) , ja seega on see looduse s�ilitamise eest peetava v�itluse s�mbol,
- ta esindab oma v�imsuse ja v�imukusega, samuti oma n�rga n�gemisega pimeda j�u s�mbolit, tema sarv aga fallost,
- XVI sajandini ei teinud gladiaatorid vahet ninasarvikul ja �kssarvikul.
Pierre Debienile on ninasarvik meie �hiskonna ebameeldivuste looms�mbol. Tema arvates ei ole sellel �hiskonnal tulevikku ja selle seiklused muutuvad poolpimedaks r�ndamiseks.
Kuid j�tkem draama k�rvale. Provokatsioonilisi v�rve kasutades loob Pierre Debien sinisest ninasarvikust (sinine on paleti k�ige ebamaisem v�rv) donkihhoteliku looma, ahvatluslooma, kes on riietatud raudr��sse oma mehiste atribuutidega (tema kuldsarv), mis on muutunud m�ttetuks, anakronistlikuks ruumis, mis on vahetunud ajaga igaviku nimel.
Auditoorium
N�itus on m�eldud laiale publikule. Seda v�ivad k�lastada ka �pilased, sel juhul v�ib n�itusel olla erinevaid lahtim�testamisi olenevalt vanusest:
- poeetiline l�henemine ja t�� materjalidega, mis kuuluvad t��tlemisele � k�igile, alates lasteaia kasvandikest,
- m��tide m�istmine � alates 8. eluaastast,
- permanentsuse ideede (m��tide) ja loomulike ts�klite tunnetamine � alates keskkoolist,
- erinevatest odavatest materjalidest taieste tegemine, ajaloo ja kirjam�lestiste ning m��tide uurimine (Jupiter, Kits Amathea, K�llusesarv), nende kajastus t�nap�eva maailmas,
- osalus loomet��s.
annickdebien@aol.com
www.chaplin.ee